MAALEHT (Metsaleht):
Vastne tammeallee kasvab piki maanteed Harjumaal Padise vallas Suurekivi talu piiril. Allee istutasid Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu liikmed ja ametimehed ning Suurekivi talu on Arved Viirlaiu sünnipaik. Lähedale jääb Paldiski sadam ja just seda maanteed pidi liikusid kord soomepoisid.
Allee rajati nii Arved Viirlaiule kui soomepoistele mõeldes. “Kui ühistule kirjanik Viirlaiu nime võtsime, tema enda nõusolekul muidugi, hakkasime kohe mõtlema, et seda tuleks ka teistmoodi jäädvustada,” selgitas Põhja-Eesti Metsaühistu tegevjuht Kalle Põld Viirlaiuga seotud poolt.
Ühistu küsis raha LEADER-projektiga, mis hõlmas allee istutamist, ühe lähedale jääva uudismaatee (on Viirlaiu nime saanud Padise vallalt) puhastamist võsast. Ka on ühistu Padise koolile hankinud raamaturiiuli, kus Arved Viirlaiu raamatuid saab eksponeerida. Aegamisi, nii nagu raamatuid leida õnnestub, on plaan hankida koolile Viirlaiu teoste kogu.
Allee nimetatakse aga Soomepoiste alleeks. Seda otsust ajendas Kalle Põllu jutu järgi seik, et päev pärast tammeallee istutamist lahkus Dimitri Seisler, kes oli soomepoiss nagu ka Arved Viirlaid.
“Meie otsus on nüüd, et iga tamm saab ajapikku ühe soomepoisi auks nimesildi, ning esimene, kelle auks seda teeme, ongi Dimitri Seisler,” ütles Põld. “Muide, just 70 aastat tagasi augustis tulid soomepoisid Paldiski kaudu tagasi Eestimaale.”
Kuidas tekkis mõte metsaühistule kirjaniku nimi panna? Kalle Põllu sõnul tuli see idee pärast väiksemate ühistute (ka Kloostri metsaselts Padiselt) ühinemist praeguseks suureks. Leiti, et kogu selle suure piirkonna peale on Arved Viirlaid rahvusvaheliselt tuntud, ent samas vähe tunnustust saanud inimene.
“Soomepoisid, metsavendlus, eestlaste vabadusvõitlus, väliseestlaste elu… Viirlaiu raamatutes on nii palju tähtsat eestlaste jaoks, et seda peab meeles pidama. Otsust mõjutas ka see, et mets on ta teostes erilisel kohal. Tema elulooraamatu tagakaanelt leiab isegi tervituse kodumaa metsadele,” rääkis Kalle Põld.