Eesti raskeveohobusest oleks ka tänapäeval kasu nii metsas kui ka põllul, sest metsavedu ja põllutöö on hobusega säästlikum kui raskete masinatega.

Kivistiku talu Mäetaguse vallas on üks edukamaid raskeveohobuse säilitamise ja aretamisega tegelevaid talusid Eestis ning täna näitas talu peremees Hannes Kivil oma uhkeid loomi teistelegi hobusekasvatajatele, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Midagi võimast on tulemas. Kasvu nagu korvpallitreeneri unistusel, kehamass aga peaaegu tonn. See on flaami tõugu täkk Prosper, kes peab hakkama näitama, kuidas veetakse hobusega palke.

Väga suure seltskonna ees ta seda teha ei taha, aga inimene on inimene ja hobune jääb talle alla, vaatamata oma suurele peale ja kavalusele. Eesti raskeveohobused on flaami tõugu hobustest veidi väiksemad.

Hannes Kivili talu on üks edukamaid eesti raskeveohobuseid kasvatavaid talusid.

“See on armastus hobuste vastu. Vanaisa kasvatas ja lell kasvatas ja mina ka kasvatan,” ütles hobusekasvataja.

“Aga mis selles tõus erilist on? Selles tõus just?” küsis ERRi ajakirjanik.

“Nad on rahumeelsed ja tugevad. Mulle meeldivad suured ja tugevad hobused,” vastas Kivil.

Niisama ilu pärast pole aga raskeveohobuseid mõtet pidada. Sellel loomal on eesmärk.

“Hobune on üks võimalus, et oma metsasid hoida ja samas teistpidi jälle me hoiame seda hobust, kellele on vaja sellist tööd säilitada,” märkis Hobusekasvatajate seltsi liige Krista Sepp.

Niisiis peab hobune enda ära tasuma, aga hobuse pidamine on ka keeruline töö.

“Kas sa tasud enda ära? Ei tasu,” küsis ERRi ajakirjanik retooriliselt.

Eestis on praegu umbes 4000 hobust. Raskeveohobuseid on nendest veidi üle 350.