HIIU LEHT, Helja Kaptein:
Kui muude uluksõraliste küttimisarvude osas jõudsid Hiiumaa jahindusnõukogu liikmed mullu üsna ruttu kokkuleppele, siis tükk aega oli üle­val vaidlus, kui palju tuleks lasta metssigu.

Eri meelt olid jahimeeste ja maaomanike esindajad ning alles juuli keskpaigaks jõuti kokkuleppele, et küttida tu­leks 817-1015 isendit. Kirik sai lõpuks üsna keset küla ja lõppenud jahihooajal lasti 850 metssiga. Võrdluseks, et aasta varem lasti 1015 metsanotsut.

Mullu loendasid Hiiumaa jahimehed saarel 662 mets­siga, tänavu aasta algul elas keskkonnaagentuuri andme­tel saarel 561 metssiga.

Esmaspäevasel jahindus­nõukogu koosolekul lepiti taas kokku, mitu metskitse võib Hiiumaal küttida uuel jahihooajal. Jahindusnõukogu juht Kaja Lotman tutvustas ulukite seirearuandes soovita­tud metskitse küttimislimiite ja jahipiirkonna kasutajate ettepanekuid.

Enim, 30 metskitse tohivad küttida Pühalepa jahipiir­konna jahimehed, Tahkuna jahiseltsi jahimehed tohivad lasta 25 metskitse, Kõrges­saare ja Laasi piirkonna jahi­mehed kumbki 10, Käina 9 ja Määvli 3 metskitse. Emmaste ja Suuremõisa piirkonna jahi­meestel tänavu kitselaskmise luba polegi. Kokku võib lasta 87 metskitse. Metskitsede mullune küttimislimiit oli 72 isendit.

Lisaks 850 metsseale kütiti lõppenud jahihooajal Hiiu saa­rel 222 põtra, 226 punahirve ja 35 metskitse. Suurkiskjatest lasti viis hunti ja üks ilves, väikekiskjatest 149 rebast, 1011 kährikut, 157 metsnugist. Kuigi kobras ei ole Hiiumaal väga arvukas, lasti siiski ka­heksa looma, et hoida arvukus kontrolli all.

Jahilindudest oli kõige enam kütitud liigiks metskurvits, lasti 259 lindu. Veel kütiti 215 sinikaelparti, 183 hallvarest, 144 piilparti, 20 viuparti, 16 hallhaigrut, 7 rägaparti, 5 valgepõsklaglet, 5 kaelustuvi, 3 sooparti, 2 luitsnokkparti, 2 rääksparti, 2 hallhane, 1 rabahanija 1 kormoran. Linnujahti peetakse vaid sügisel.

Enne lindude pesitsusperioodi peeti väikekiskjatele jahti ka Hiiumaa väikesaartel. Hanikatsil kütiti kaheksa rebast, Kõrgelaiul kährik ja Vareslaiul kaks, Saarnakil väikekiskjaid ei leitud.

Aasta algul oli keskkonna-agentuuri andmetel Hiiumaal

321 põtra, 600 hirve, 561 mets­siga, 551 metkitse ja 16 kob­rast. Hiiumaa jahimaa pindala on 101 330 ha ja registreeritud jahimehi on 349.

“Hiiumaa on ulukite arvu­kuse ja liigirikkuse poolest heas seisukorras ja jahistatistikat aluseks võttes on siinsed jahimehed teinud sama head tööd kui teiste maakondade kütid,” ütles Lotman. Ta viitas keskkonnaagentuuri kodule­hel avaldatud jahistatistikale, kust selgub, et näiteks Harjumaal on iga jahimehe kohta lastud 0,9 metssiga, Võrumaal 1,6, Saaremaal 1,9, aga Hiiumaal 2,4 metssiga.

Mullu oli esimene aasta, mil suurulukite küttimislimiidid pandi paika maakondlikes jahindusnõukogudes, kus ühise laua taga istuvad jahimeeste ja metsaomanike esindajad, riigimetsa majandamise kes­kuse ja keskkonnaameti töö­tajad.

Hiiu maakonna jahindus­nõukogusse kuuluvad maa­omanike esindajatena Aira Toss ja Gunnar Aug, jahimaakasutajate esindajatena Arvi Toss ja Rein Urman, riigi esindajatena Lembit Lühi riigimetsa majandamise kesku­sest ja keskkonnaameti Hiiu-, Lääne ja Saare osakonna juhataja Kaja Lotman.