UUDISED

08
dets

Kuidas erateid hoolimatute metsamajandajate eest kaitsta?

POSTIMEES (erileht), Tõnis Kõiv:

Kellelgi ei ole õigust oma metsa majandada maaomaniku arvelt. Mõistlik on, et maaomanik teenib väikest tulu oma tee kasutada andmisest ja kirjalikult on paigas metsa majandaja kohustused kahjustatud eratee taastamisel.

Tõnis Kõiv, riigikogu keskkonnakomisjoni liige, Reformierakond:

Teatavasti katab poole Eesti maismaast mets ning oleme metsasuselt inimese kohta Euroopa kolmas riik. Metsade majandamise ja töötlemisega on hõivatud 35 000 inimest, enamasti väljaspool tõmbekeskuseid. Puidul baseeruvate toodete eksport moodustab Eesti koguekspordist 16 protsenti, aga potentsiaal on veelgi suurem.

Jätkusuutliku metsamajandamise peamiseks mõõdupuuks on metsaressursi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses. Metsanduse arengukava aastani 2020 paneb paika, et Eesti pikaajaliseks jätkusuutlikuks eesmärgiks loetakse 12-15 miljardi kuupmeetri metsamaterjali kasutamist aastas. Tegelik metsamaterjali kasutamise määr on alla 10 miljardi kuupmeetri aastas.

Seega saame järeldada, et majandusmetsi ei majandata meil piisavalt. Teisiti väljendudes: tänasest seisust saab veel palju paremini. Majandusmetsa puhul tuleb arvestada iga-aastast juurdekasvu, mis küpsenud metsa korral võib lausa negatiivseks muutuda. Kui mets hakkab otsast mädanema, siis on asi majanduslikust tegutsemisest kaugel. Õigeaegne metsa uuendamine tagab pideva aastase juurdekasvu ehk metsaomaniku jõukuse kasvu.

Kuna Eesti riigile kuuluvat metsa majandab RMK, siis keskendungi erametsaomanike jaoks olulisele küsimusele – kuidas eraettevõtjast metsa majandajaga kokku leppida oma kinnistu või metsatee kasutada andmises nii, et pärast ei peaks kahetsema või kahju kandma.

KOKKULEPPED OLGU KIRJALIKUD

Asjaõigusseadus näeb ette, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ning selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

Kui seadus ütleb, et ühel on õigus nõuda ja teise huve tuleb arvestada, siis praktilises elus tähendab see vältimatut vajadust kokkuleppeks.

Kuidas kokkuleppele jõuda? Hea oleks alustada oma seisukoha loomisest. Pakun, et see võiks olla järgmine: mulle teeb rõõmu, et naaber oma metsa majandab, ma ei taha selle pealt alusetult rikastuda, aga niisamuti ei ole ma nõus naabri tegevusele peale maksma. Metsamajandaja peab tagama, et minule kuuluv tee või kinnisasi oleks samas olukorras ka pärast metsa majandamise lõppu või vähemalt taastatud mõistliku aja jooksul.

Suulised kokkulepped võivad sobida pikaaegsete tuttavate vahel asjades, kus rahalist suhet ei ole. Rahaga seotud tehingud tuleb teha kirjalikult – läbirääkimistest alates. Mõnikord juhtub, et maksuametit (riiki) petta soovides küsitakse küll raha, aga hoidutakse raha saamise kohta jälje jätmisest. See on kahe teraga mõõk, sest nii olete endalt võtnud kõik relvad metsa majandajaga võitlemiseks, kui tee saab lõhutud ja kordategemisest hoidutakse. Kes on aidanud teil petta riiki, selle jaoks ei ole ka teie enda petmine mingi kunsttükk.

Kui teiega võetakse telefoni teel ühendust, kuulake jutt ära ja paluge saata kiri. Kas siis tänapäevane e-kiri või klassikaline paberkiri, kus maatükist üle sõita soovija kirjeldab oma plaane ning pakub välja tingimused kokkuleppe sõlmimiseks. Seejärel saate enda tingimustega vastata, kas või samale paberile juurde kirjutades. Koopia jätke alles.

Kui kirja saatmisega on takistusi, siis viimases hädas ajavad asja ära telefoniga saadetud SMS-id. Oluline on, et tingimused oleksid esitatud viisil, mida on võimalik hiljem taasesitada. Telefonist saab sõnumid välja trükkida, aga suulisest jutust ei jää mingit märki. Pealegi võivad inimesed telefonitsi üksteisest valesti aru saada. Kõige kindlam on ikkagi kirjalik asjaajamine.

Ärge unustage seadusesätet, mis ei luba teil lihtsalt juurdepääsu andmisest keelduda. Niisamuti olgu meeles, et kellelgi pole õigust oma metsa majandada teie arvelt. Mõistlik on, et maaomanik teenib pisikest tulu oma tee kasutada andmisest ja täpselt on reguleeritud met-samajandaja kohustused kahjustatud metsatee taastamisel.

MÕTLE NEGATIIVNE STSENAARIUM LÄBI

Kirjaliku lepingu sõlmimisel ongi kõige olulisem läbi rääkida võimalikud negatiivsed stsenaariumid, nende lahendamine ja tulemus kirja panna. Tavaliselt jäävad halvad tagajärjed saabumata, kui eelnevalt on lahendustes kokku lepitud.

Kui keegi tuleb teie juurde oma lepinguga, soovides sellele allkirja, siis esimene soovitus on: ärge mitte mingil juhul kohe alla kirjutage. Võtke lepingupakkumine oma kätte ja leidke paar-kolm päeva läbilugemiseks, mõtlemiseks, konsulteerimiseks.

Ärge unustage sedagi, et juba välja trükitud ja teise poole allkirjastatud lepingus saab teha muudatusi vaid juhul, kui teine pool neid aktsepteerib. Kui teie juurde allkirjastatud lepinguga tulnud isik ise ei ole allkirjaõiguslik ja te siiski soovite kohe lepingule alla kirjutada, siis teadke, et võite lepingus teha parandusi, maha kriipsutada punkte ja teha täiendusi, kuid igal juhul oma allkirja ja kuupäeva lisamisel. Sel juhul loetakse teie muudatustega allkirjastatud lepingut uueks lepingu sõlmimise ettepanekuks. Uus leping loetakse kehtivaks juhul, kui teine pool teie muudatustega nõustub, lisades oma allkirja iga muudatuse juurde, kus on teie allkiri.

Viimati kirjeldatud lepingu sõlmimise viis on tülikas, aga võimalik. Igal juhul pidage meeles, et suuline jutt kirjaliku lepingu juures ei maksa midagi. Loeb vaid see, mis on kirjas. Lepingus saab muudatusi teha vaid selleks õigustatud isik. Äriühingu puhul on selleks juhatuse liige.

Kui te ei usalda metsamajandajat ja tundub, et ta võib pärast metsa väljavedamist ära kaduda või oma kohustused täitmata jätta, siis on otstarbekas nõuda lepingu sõlmimisega samal ajal tagasivõtmatu pangagarantii esitamist ning seda metsatee võimaliku kahjustamise taastamise kulude ulatuses. Konkreetset garantiiliiki nimetatakse täitmisgarantiiks.

Kui metsa majandaja oma kohustusi nõuetekohaselt ei täida, siis maksab pank garantiisumma välja ja raha saaja täidab kohustuse. Kui pangagarantiist ei piisa, on võimalik kohtu kaudu raha juurde nõuda. Kõik Eesti neli suuremat panka väljastavad pangagarantiisid. Kui pank nõustub metsa majandajale garantii väljastama, siis võib sedagi juba kvaliteedimärgiks lugeda.

Pangagarantii puhul peab lepingus olema selgesti kokku lepitud, millal loetakse metsa majandaja poolt lepingu tingimused täidetuks ja pangagarantii kehtivus lõpeb. Tavaliselt vormistatakse sellekohane kirjalik akt.

METSA MAJANDAMISE HEA TAVA

Eesti Metsaseltsi eestvedamisel sõlmisid 2013. aasta aprillis Riigimetsa Majandamise Keskus, Erametsaliit ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit kokkuleppe järgida oma tegevuses metsa majandamise head tava. Ka metsahariduse andjad Eesti Maaülikool, Luua metsanduskool ja Pärnumaa kutsehariduskeskus ühinesid leppega.

Metsa majandamise hea tava ütleb, et raietööde järel korrasta-me metsateed. Iga metsanduses tegev ettevõtja saab liituda hea tava järgijatega. Otse loomulikult on turvalisem asju ajada ettevõtjaga, kes kokkuleppeid järgib.

Kohustus järgida metsade majandamise head tava tuleks kirja panna ka maaomaniku ja metsamajandaja vahel sõlmitavasse lepingusse.

Niisamuti tasub maaomanikul alati kontakteeruda kohaliku metsaühistuga, et vastastikku infot jagada. Võib-olla on teistel metsaomanikel juba sama ülestöötajaga kogemusi, nii positiivseid kui negatiivseid. Metsaühistul võiks ka metsatee kasutamise lepingu projekt käepärast olla, kas erametsakeskuse kodulehelt www.eramets. ee võetud või siis enda poolt välja töötatud.

Soovin koostöös metsa majandajatega rahulikku meelt ja edukat asjaajamist!

Õigused ja kohustused

• Asjaõigusseadus näeb ette, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.

• Metsamajandaja peab tagama, et tee või kinnisasi oleks samas olukorras ka pärast metsa majandamise lõppu või vähemalt taastatud mõistliku aja jooksul.

• Läbirääkimistel saavutatud kokkulepete sisu ja rahalised tehingud tuleb fikseerida kirjalikult, mitte jääda lootma suulistele kokkulepetele.