UUDISED

01
juuli

Viio Aitsami käe all ilmus sisutihe Metsaleht

Ajakirjanik Viio Aitsamist peab lugu kogu metsarahvas. Tema käe all ilmunud Metsaleht on aidanud kaasa metsanduse arengule – olnud nii infokandja kui ka tegudele utsitaja. Läinud nädalal Maalehe vahel ilmunud Metsalehes andis aga Viio oma malbel moel teada lahkumisest sõnadega “kohtume metsas”. See ütlemine võis suvisel ajal aga kergesti märkamata jääda.

Heino Laiapea, tänulik Metsalehe lugeja: Metsaleht on mitte ainult metsaomanikele suunatud,  vaid üldhariva toimega sisutihe süsteemne ja asjalik ajaleht. Lugedes mõtled vahel, kuidas ühte lehte nii palju väärt infot mahub. Tühjadel sõnadel ja poliitikute heietustel selles ruumi pole.

Erametsanduse arengule on Metsaleht igati toeks olnud. Poliitikud pidid oma tegevust paremini läbi mõtlema ja põhjendama, sest Metsaleht päris aru ja vahendas infot. ML ja Viio on olnud on üks tervik – ehkki Metsalehes on enamasti lugude alla märgitud lihtsalt ML (Metsaleht), on tegelikult ka need lood kirjutanud Viio. Ses mõttes on ta liiga tagasihoidlik tänases turumaailmas.

Metsanduse kroonika

ML on ühtlasi Eesti metsanduse kroonika, kus on sälitatud järjepidevus. Uue probleemi  selgitamisel on sageli ära toodud ka selle ajaloolised põhjused, varem tehtud otsused.

Metsalehe lugejad teavad seda kõike väga hästi ning seepärast pole minul vajadust Metsalehe rolli kirjeldamisega jätkata.

150. metsaleht

Küll aga on kahe aasta taguses ajakirjas Eesti Mets (nr.3 2012.a )  selle kohta veenev kinnitus.

“Juulikuu 27. päeval ilmus Maalehe lisana valmiva Metsalehe saja viiekümnes number. Kaheteistkümne ilmumisaasta jooksul (aastast 2000) on Metsaleht hoidnud silma peal metsanduse arengul ja toonud 73 000 lugejani metsanduse rõõme-muresid ning päevateemasid. Metsalehe toimetaja on selle ilmumise algusest Viio Aitsam. Selle aja jooksul on Eesti metsanduses palju muutunud. Kui ilmus esimene Metsaleht, olid nii RMK kui erametsakeskus eksisteerinud ühe aasta ning erametsaliit, mille asutamisest oli möödas kaheksa aastat, korraldas esimest korda talumetsakonkursi võitjate üle-eestilise kokkutuleku. 2000. aastal toimus parajasti hoogne maade tagastamine-erastamine ja raiete maht oli jõudnud kõigi aegade tippu. Nüüdseks on metsandus muutunud küpsemaks ja stabiilsemaks, omand ja omanike ring on peajoontes välja kujunenud. Metsalehe tähtpäeva puhul olid 28. juulil Raplamaale Raikküla valda Raela külasse Ristikivi tallu kutsutud lähem seltskond, kes lehe tegemistega seotud olnud. Osalejate seas olid teiste seas erametsaliidu juhatuse esimees Taavi Ehrpais, metsaseltsi endine juht Heiki Hepner ja praegune juht Ants Varblane, ajakirja Eesti Mets peatoimetaja Hendrik Relve. Sündmuse meenutuseks istutati Ristikivi talu õuele noor pärnapuu.”

Mida toob tulevik?

Metsaleht on Maalehe kaubamärk ja nii see ka ilmselt jääb.

Veel on praegu Viio toimetatav Erametsakeskuse välja antav õppeleht Sinu Mets, mis ilmub neli korda aastas. Kuidas sellega edaspidi läheb, pole veel teada. Usun siiski, et metsanduseinimestel on oidu meie metsahaldjast ajakirjaniku kogemusi ka tulevikus kasutada.

Üks ettepanek Metsalehe ühe ajajärgu lõpetamisel on anda kõik senised Metsalehe numbrid, mida on kokku 174, Eesti Rahva Muuseumi.