ÄRIPÄEV, AIn Alvela:
Puidu kasutamise nõue ühiskondlike hoonete rajamiseks või renoveerimiseks korraldatud hankekonkursside kriteeriumites on praegu pigem erand kui reegel. Nüüd on puidutöösturid võtnud sihiks ametnikesse juurdunud arusaamasid ümber kujundada ja puidu kasutamist ka suuremahulistes ehitistes hoogustada.
Puidu kasutamise võimalustele laiema kõlapinna andmiseks korraldas Eesti Metsa-ja Puidutööstuse Liit (EMPL) märtsi lõpus riigikogu konverentsisaalis neil teemadel seminari. Et üritus viidi läbi just riigikogus, on sümboolse tähendusega, sest oleme jõudnud staadiumi, kus just poliitikute otsustest sõltub suuresti puidu senisest hoogsam kasutamine riikliku tellimusena valmivates ehitistes, nende sisekujunduses ja näiteks kasvõi mööbli ostmiseks korraldatavates hangetes.
Kui valime näiteks liimpuidust tootega sarnase, aga metallist valmistatud toote, mis on hinna poolest liimpuiduga samas suurusjärgus, siis läheb metallkonstruktsiooni puhul imporditud tooraine raha riigist välja ja ka selle tootmisel tasutud maksud jäävad mõnda teise riiki. Samas näib meie riigiametites olevat kinnistunud arusaam, et kui ehitada midagi suurt, kolme- ja enama korrusega hoonet või siis mahuliselt suurt avaliku kasutus-eesmärgiga hoonet, siis peab see tingimata olema massiivne ja kivist. Nii on tänavu 10. aprilli seisuga menetluses 401 ehitusalast erinevate riiklike ametkondade poolt välja kuulutatud hanget, neist tõsi küll valdav osa on seotud teede ja taristute rajamise või remontimisega. Ja mitte ükski neist ei paistnud silma puidukasutuse oluliseks hanke võitmise kriteeriumiks seadmisega.
Peamine, mida ehitus- või sisustusvaldkonna töövõtjatelt nõutakse, on korrektne majandustegevus ja töö teostamiseks vajaliku klassifikatsiooni olemasolu, hankelepingu sõlmimise esimene kriteerium on aga madalaim hind. Samas, kui selliseid valdkondi, kus kodumaist puitu võiks kasutada, kohtame kõikjal – alates pargipinkidest ja piirdeaedadest lõpetades mitmekorruseliste linnaehitistega.
Ametnikud dogmade kütkeis. MTÜ Eesti Puitmajaliit juures tegutseva puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil tõdeb, et puidu kasutamise soovid riigihangetes pole viimastel aastatel hoogustumise märki ilmutanud, endiselt usutakse, et vähegi suurem ühiskondlik hoone peab olema kivimaterjalist. Paljuski on see Kivili hinnangul tingitud üldlevinud arusaamast, et puitkonstruktsioonidega hoone ehitamine läheb betoonist oluliselt kallimaks, see ei vasta tuleohutuse nõuetele ja kestab vähem.
“Tegelikult on need kõik väärarusaamad – puidust ehitamine ei pruugi oluliselt kallim tulla, puidule on tänapäeval võimalik anda väga kõrge tuleohutusklass ja puitehitis võib vastu pidada kaugelt kauem kui betoon,” selgitab Kivil. “Lihtsalt arusaam, et puidust kui meie kodumaisest taastuvast materjalist ehitamine on metsariigis, nagu me oleme, mõistlik. Tõsi, üldreeglina kahekorruselisest majast suuremat puidust ehitada ei tohi, kuid päästeamet on nüüd juba väga valmis projekteerimise ja ehitamise protsessis osalema ja kui neid reegleid järgida, saab puitkonst-ruktsioonidega ehitada juba ka kolme-, nelja- ja viiekorruselisi maju.”
Just ehituses on mitmed riigid avastanud puidule üha uusi kasutusalasid. Ja taandumas on ka aastakümneid püsinud arusaam, et puitehitis saab olla vaid madal tasapinnaline hoone, mil maksimaalselt paar korrust. Tänaseks on ehitusinsenerid vähemalt paberil tõestanud, et puitkonstruktsioonid võimaldavad rajad ka paarikümnekorruselisi ehitisi, nii kortermajasid kui ka büroohooneid ja hotelle. Praegu aga oleme seisus, kus rajame küll puidust eramajasid ja seda üha agaramalt, ent suuremate ehitiste juures kasutame puitu heal juhul vaid fassaadi ilustamiseks ja siseviimistluses.
Riik asub puidust ehitamist toetama. Ka keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus on seda meelt, et puidule tuleb leida kodumaal senisest rohkem kasutusalasid ja üks selline valdkond on kahtlemata ehitussektor. Kasvõi juba selle tõttu, et puidu kasutamine ehituses vähendab CO2 emissiooni – ühe kuupmeetri puidu paigutamine ehitisse tähendab, et õhku paisatakse umbes kaks tonni süsinikdioksiidi vähem.
“Uus valitsusliit tahab kaasa aidata puidukasutuse hoogustamisele, võtta maha seniseid piiranguid ja vähendada bürokraatiat,” kinnitab Pentus-Rosimannus. Minister kutsub puidu- ja ehitussektori ettevõtjaid üles teada andma nendest ebamõistlikest ja asjatutest piirangutest, mis praegu puidu kasutamist takistavad.
Eraldi kategooria on nn tehasemajad, näiteks Tartus tegutsev Kodumaja on leidnud oma toodangule tänulikud kasutajad Taanis ja Norras, kuhu müüakse juba aastaid mitmekorruseliste kortermajade detaile, millest juba ehitusplatsil valmis maja kokku monteeritakse.
Säärane majaehitus on kiire ja kõikidele osapooltele mugav, maja detailide valmistamine ei toimu lageda taeva all, vaid tsehhis ilmastiku eest kaitstult.
“Tehasemaja kontseptsioon on kuluefektiivsem kui traditsiooniline majaehitamine, see on kasutajasõbralik lahendus ja seetõttu üle maailma tõusev trend,” kinnitab Lauri Kivil. “Klient valib internetilehelt endale sobiliku maja välja, tootjaga kooskõlastatakse detailid ja nüansid ja töö algab.” Ta tunnistab, et praegu veel lähevad säärased moodulmaja tooted valdavalt piiri taha, sest esiteks on meie seadusandluse tõttu siin keeruline rohkem kui kahekorruselisi maju ehitada ja teiseks ei oska eestimaalane neid veel hinnata. Sestap on tootjatel mõttekam keskenduda ekspordile.
Jäähalli katust kandvad talad kohalikust puidust.
Tänapäevane tehnoloogia võimaldab puidust valmistada väga tugevaid ja suurt koormust taluvaid konstruktsioonielemente. Liimpuidust konstruktsioone valmistav Põlvamaa puidutööstus Peetri Puit Arcwood on võtnud südameasjaks kodumaisele puidule võimalikult kõrge lisandväärtuse andmise, viimase tööna paigaldas ettevõte rajatavale Tondiraba jäähallile Eestis seni suurimad katuse kandetalad.
Tegemist on kodumaise ressursi kasutamise tänuväärse ettevõtmisega, sest kogu tooraine ja ka töö on pärit Eestist, toode ise – liimpuidust fermid jäähalli katuse toestamiseks – on aga innovaatiline ja selle lisandväärtus kätkeb endas lisaks kõigele muule ka kõrgel tasemel keerukat insenerilahendust. Tondiraba jäähallide kompleks on suurim omataoline Eestimaal, selle ehitamisel kasutatava liimpuidu maht on üle 1300 m3, mis on kordades suurem kui järgmine samalaadne ühiskondlik läbi ajaloo valminud objekt, Tondi tennisehall.
Jäähalli peaareeni katust hakkavad hoidma neliteist 61 meetrise sildeavaga 7 meetri laiust fermi, millest igaüks kaalub üle 25 tonni. Kohaliku päritoluga kuusepuidust valmistatud fermid toodi Põlvast Arcwoodi tootmiskompleksist kohale kolmes tükis, nende montaaž toimus juba ehitusobjektil. Tegemist on lisaks kõigele muule ka tõelise täppistööga, sest 61-meetrise pikkuse juures tohib eksida vaid 5-10 millimeetriga, sest suurema lahknevuse korral ei sobiks ferm enam objektil ettenähtud kohale. Lisaks hiigelfermidele tarnis Arcwood ehitusele veel esimeses järjekorras paigaldatud 37 meetri pikkused liimpuitfermid ja 17meetrised kahekaldelised talad koos sidesõrestikuga. Fermide konstruktsiooni on välja töötanud ettevõtte oma insenerid Laur Lõvi eestvedamisel, Põlvas on Arcwoodi puitkonstruktsioonide projekteerimise ja tootmisega ametis üle 30 töötaja.
Puidutööstus kui kohaliku elu arendaja
Arcwoodi esindaja Tarmo Tamm peab väga oluliseks, et puittoodete innovatsioon toimub valdavalt toorme lähedal, st mitte Tallinnas kui keskuses, vaid Põlvamaal metsade keskel.
“See loob kõrgema lisandväärtusega töökohtasid ka maapiirkondades, antud juhul siis Põlvas,” märgib Tamm. “Noored haritud inimesed ei pea minema suurtesse linnadesse, vaid saavad ennast läbi toodete ekspordi teostada globaalselt ka väikestes kohtades.”
Tamm räägib, et sarnane, metallist valmistatud toode on hinna poolest liimpuiduga samas suurusjärgus.
Näiteks Tondiraba jäähallide kompleksi ehituse kokku umbes 22 miljoni euro suurusest eelarvest moodustab puidu osakaal keskeltläbi 1,2 miljonit eurot.
Riigikassa aga saab puidust ehitades maksudena oluliselt rohkem raha tagasi, sest kohalikku toorainet kasutades jääb loodud väärtus sada protsenti Eestisse, kogu ahelajooksul tasutakse maksud Eesti riigile, seda siis alates metsatraktorite tööst ja kütuseaktsiisist kuni tootmise ja paigalduseni. Alternatiivse metallkonstruktsiooni puhul läheb imporditud tooraine raha lihtsalt välja ja ka selle tootmisel tasutud maksud jäävad mõnda teise riiki.
“Oluline on jälgida ka CO2 bilanssi puidust ja metallist ehitamise võrdluses,” selgitab Tamm. “Kui puit kasvades seob CO2-te ja antud juhul ladustatakse see fermidesse, siis metallist fermide tootmisel eraldub tohutu kogus CO2-te, mille tekkimise vastu kogu maailm tänapäeval suurt lahingut peab.”
Tamm lisab, et Tondiraba jäähalli rajamine on suurepärane näide riigimehelikust käitumisest, sest peetakse silmas laiemat pilti ja mitte ainult odavaimat hinda.
Kommentaar
Liimpuitu kasutades saab ehitada isegi mitmekümnekordseid hooneid
Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu puidukasutuse edendamise teemajuht
On ilmselge, et mida aeg edasi, seda populaarsemaks puitehitus taas muutub ja liimpuidu tehnoloogiatel on siinkohal võtmeroll.
Londonis tegutsev tunnustatud arhitekt Alex de Rijke on viidanud puidule kui 21. sajandi betoonile, rõhutades selle suurepäraseid omadusi ja keskkonnasõbralikkust. Mitmetes Euroopa riikides on sama teadmise baasilt hakatud aktiivselt puitehitust arendama, tänu millele on jõutud 8-9korruseliste puitkorterelamute ja kontorihooneteni, kuid puitehituse tehnoloogiad on välja arendatud ka 20 korruse saavutamiseks.
Avalik sektor võikski siinkohal olla võimaluste looja, teenäitaja ja teadlik tellija, eelistades puidu kasutamist ehituses. See loob võimalused ettevõtete arenguks, kogemuste ja teadmiste kasvamiseks perspektiivikas valdkonnas, maksutulu suurenemiseks ja üleüldise jõukuse kasvuks kohaliku toorme kasutamise ja väärtustamise kaudu.
Puidukasutus pakub leevendust ka Eesti maapiirkondade jätkusuutlikkuse probleemile, puidusektoriga seotud 50 000 töökohast on üle 80% väljaspool suuri linnu.